just sellepärast, et nad on väga efektiivsed ja üpris odavad (Nõmm, 2008). Mürkide laastav toime võib kesta aastakümneid (Williams, 2013), rääkimata otsestest tagajärgedest, kus suurel hulgal inimesi sureb silmapilkselt (Nõmm,2008). Keemiarelva, kui massihävitusrelv, sai oma alguse I maailmasõja ajal. Sünnipäevaks loetakse 22. aprilli, kui sakslased Belgia lähistel olid oodanud umbes kuu aega, et tuleks neile sobiv tuul ja nad saaksid valla päästa oma kloorigaasi. Vaatepilt oli kohutav, 20 000 gaasirünnakuks ettevalmistamata sõdurit said kõik tõsised mürgitused ja 5000 neist suri kohe. Sealt edasi hakati kasutama keeimarelvi osana sõjatööst. Arenesid ka kaitsevahendid, nagu gaasimaskid ja riietus, aga keemiarelvade laastustööd olid õudsad. (Nõmm, 2008) Kuigi on kehtestatud nii mõnigi kokkulepe keemiarelvade kasutamise kohta (Kaup, 2003), on ajalugu näidanud, et neid ei järgita ja kui vaja, siis kehtib ikka vanasõna, et armastuses ja
osatähtsus on kasvamas. Suitsulekke ja mära suurust möödetakse kaableid põletades ja valguskiire läbimisvõime abil standardite IEC-610034-1 ja IEC-610034-2 põhjal. Nõudeks on n äiteks 60% läbimisvõime. Suitsugaaside sööbivus on kolmas oluline tegija kaablite tuleohutuses. PVC-plastik täidab küll isekustumise nõude ja sellepärast in teda kasutatud laialdaselt sisekaablite kattematerjalidena. Põledes PVC-plastik toodab kloorigaasi, mis veega moodustab soolhappe. Alternatiivina PVC-le on halogeenivabad plastikud. Nende osatähtsus kasvab ja nõudes Euroopa kaablistandardites ongi see nõue sisse viidud. Kaabel on halogeenivaba, kui tema ükskõik milline struktuuri osa ei sisalda halogeeni üle 0,5 %. Halogeenivaba sees kontrollitakse standardi IEC 60754-1 kohaselt. Suitsugaaside sööbivus kontrollitakse samuti, mõõtes pH ja juhtivust standardi IEC 60754-9 kohaselt.
annaabi.ee 
