Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma ,kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel tekivad pilved. Teadust, mis tegeleb murkide muutumise ja mojuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas murgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja okoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoloogia on nende kusimustega tegelev toksikoloogia haru. Toksiline e. murgine; kr. toxikon noolemurk. Elusorganismidestmurkide valjutamine vee baasil. DDT, PCB, kloordioksiinid, metuulelavhobe ja plii rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg,
Ja soodsatel tingimustel algab antud protsess taas otsast peale. · Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, o Elusorganismidest mürkide väljutamine toimub põhiliselt vee baasil ehk mürkained läbivad looma ainevahetuse ja väljutatakse. Kuid osad mürkained nagu näiteks DDT,PCB,kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ja raskesti lagundatavad. Seega nad kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Seepärast ongi nii, et kui inimene on oma elu jooksul palju selliseid mürkaineid saanud ja ta hakkab kaalust alla võtma, siis need mürgid vabanevad organismi ja tekitavad mürgistust. · bioakumulatsioon. o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca
Teiseks on eritus, mis toimub loomadel peamiselt neerude kaudu. Veri pressid asu filtrit ning tekib uriin. Uriin eemaldab mürke nt, nikotiini. Uriin on vesilahus ja suudab hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Keemiline reegel ütleb et rasvades lahustuvad aineid tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kehal on rasvades lahustuvatsest ainetest väga raske vabaneda. Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub
Uriin on vesilahus ja suudab seepärast hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Kehtib keemiline reegel, mis ütleb, et rasvades lahustuvad ained tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kuna keha eritussüsteem toimub vee baasil, on rasvades lahustuvatest ainetest, mida ei saa lagundada, väga raske vabaneda. Neil on tendents kehasse koguneda. Mitmed tuntud keskkonnamürgid, nagu DDT, PCB, kloordioksiinid, metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Need kogunevad organitesse ja rasvastesse kehavedelikesse, nagu aju või emapiim. Naise piim sisaldab 34% rasva, emahülge oma umbes 30%. Hülged on loomad, keda keskkonnamürgid on tabanud eriti rängalt. Läänemere hallhülge ja viigri populatsioonid on keskkonnamürkide tõttu oluliselt vähenenud. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime on väga madalad.