tarbeks veel piisavalt kõrgel tasemel. "Kloonitud loodetel esineb tõsiseid geneetilisi- ja arenguprobleeme," ütles doktor Ryuzo Yanagimachi, kes 1998. aastal kloonis esimese teadlasena hiire ja uuris Hawaii ülikoolis oma töö tagajärgi. New York Timesi andmete põhjal, mis on kogutud paljude teadlaste väidete põhjal, esineb kloonloomadel väga tihti arengudefekte,südamehäireid ning nende immuunsussüsteem ei tööta korralikult. Kõigist teaduslikest loomade kloonimistest on õnnestunud vaid 3%, mis on piisavalt väike tõestamaks kloonimise algset arengut. Kuidas saaks siis mõelda veel kloonimise viimist inimeste tasandile? Arvan, et kloonimine peaks säilima seal staadiumis, kus ta praegu on. Inimesed said elada enne ilma loomi ja teineteist kloonimata, ning saavad ka edaspidi. Tuleks leppida reaalsusega ning anda võimalus uutele isenditele ja sündimata imikutele, kes võivad olla palju väärtuslikumad
3) Kloonimine Pärast Teist maailmasõda arenes kiiresti ka keemiatööstus. Eesmärgiks oli luua uute omadustega materjale. Mida võis vaja minna igapäevastes eluvaldkondades. Tehti vapustavaid avastusi. 20.sajandi viimastel aastatel õnnestus esimene loomade kloonimine. See pani inimesed täiesti uude ja segasesse olukorda. Sellega kaasnes ka teave ,et kloonida saaks siis kõiki elusolendeid,ka inimesi. Kuna paljud maailma riigid nägid kloonimistest suurt ohtu,eelkõige inimkonnale siis see keelustati. Kuid siiski leidub neid riike ,kus tegeletakse ka praegu loomade kloonimisega.
annaabi.ee 
