Gardner. Gardner jahutab siiski kloonlooma surmaga ülesköetud kirgi, tuletades meelde, et enne lõplike järelduste tegemist tuleb ära oodata lahkamistulemused. Dolly surmaga seotud kahtlusi ja kirgi kütab tõik, et maailma esimene kloonloom suri vaid nädal pärast Austraalia esimese kloonlamba ootamatut surma. Austraalia surmajuhtumi asjaolusid ei ole seni avalikkusele teatavaks tehtud. Wilmuti rühm tunnistab ausalt, et kloonimise tulemused ei ole enamasti kuigi head, ning kloonimisprotsessi tulemused on senini tavaliselt olnud üsna "frankensteinlikud". Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. Eelnev juhib teadlased paratamatult tõdemuseni, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu
Kui lambad elavad tavaliselt 11-12 aastaseks ja raskemad haigused(kopsuhaigused) esinevad just vanemail loomadel, eriti laudaspeetavad, see on täiesti tavaline. Dolly kloonimist peetakse üheks 90. aastate olulisimaks teadussündmuseks. Ta on oma nime saanud tuntud kantrilaulja Dolly Partoni järgi. Dolly oli emane lammas ja ta tõi oma eluea jooksul ilmale neli talle. ,, Wilmuti rühm tunnistab ausalt, et kloonimise tulemused ei ole enamasti kuigi head, ning kloonimisprotsessi tulemused on senini tavaliselt olnud üsna "frankensteinlikud". Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. Eelnev juhib teadlased paratamatult tõdemuseni, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu
Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Wilmuti rühm tunnistab ausalt, et kloonimise tulemused ei ole enamasti kuigi head, ning kloonimisprotsessi tulemused on senini tavaliselt olnud üsna "frankensteinlikud". Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu
annaabi.ee 
