aastail kloonimisega kaasnenud eufooria oli alusetu ja kloonimine on endiselt lapsekingades.[2] Wilmut ja Jaenish nimetavad inimese kloonimist ebaeetiliseks ja vastutustundetuks, sest seni kloonitud loomadel on ilmnenud palju anomaaliaid. "Seetõttu on inimese kloonimine praegu enneaegne, ebapraktiline ja ebaeetiline," kirjutasid nad. USA-s keelustati 1997. aastal inmkloonimise riigi raha eest, millele kirjutas alla Bill Clinton, kuid see ei keelanud aeraalgatustel tegema kloonimiskatseid.[4] Praeguseks on USA-s keelustatud kloonimine, vaid viies osariigis. Vahemere äärses riigis, aga kavatseb teadlaste grupeering hakata kloonima inimest. Kampaania taga on hulk lastetusele spetsialiseerunud kliinikuid USA-s ja Itaalias. Seekord näib olevat tegu esimese tõsise ettevõtmisega. Kliendile maksab kloonimine eeldatavalt 50 000-80 000 dollarit.[5] Kõige edukam on olnud siiani USA ja Euroopa teadlased. Kuid kiirele arengule on neil ka üks
olemas. Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Kloonimiskatseid tehakse ja jätkatakse eelkõige: Transgeensete organismide saamiseks. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Tartu ülikooli teadlane Raik-Hiio Mikelsaar soovitab ühiskonnal suhtuda sallivamalt
annaabi.ee 
