11. august 1946 esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna-Pääsküla elektriraudteel 1947 võeti vastu otsus Pääsküla-Keila raudteelõigu elektrifitseerimise kohta 1948 elektrirongide koosseisud viidi üle isemajandamisele september 1958 Keila-Klooga liini elektrifitseerimise algus Esimene elektrirong seeriast ER1. Rong 1959 - 1978 18. juuni 1960 algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kloogarand 4. november 1961 avati pidulikult liin Kloogalt Paldiskisse (+ 11,8 km) 1965 valmis Tallinnas Balti jaamas uus lähirongide ootepaviljon 15. juuli 1965 avati Keila-Vasalemma liin (+ 10,6 km) 30. jaanuar 1974 elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km 3. aprill 1974 Tallinna saabus esimene uut tüüpi elektrirong seeriast ER2 Riiast, ,,lennuk rööbastel" Rong 1979 - 1998 1981 - avati rongiliin Vasalemma-Riisipere 1991 - Eesti Raudtee iseseisvus 24
olulisemateks tüüp on: Kaljurand - paljandub lame paene aluspõhi, näiteks Vaika saartel ja Vilsandil.Moreenirand – esineb Est sageli. paljandub ja murrutub moreen, mistõttu siin esineb alati rohkesti viimasest väljapestud ja merejää poolt kokku lükatud rändrahne.Veeristikurand - annab näo kruusa ja veeriste kuhjumine püsivate või ajutiste rannavallidenaLiivarand - esineb tavaliselt lahekülgedel ja -soppides (Kloogarand, Pirita, Tahkuna) ning kohtades, kus rannajoon on suhteliselt väheliigestatud, mistõttu on soodsad eeldused rändeliste settevoolude tekkimiseks Möllirand - Selline rand on tavaliselt väga lauge ning taimestik kasvab kuni veepiirini, kõrkjad ja pilliroog ulatuvad isegi kaugele paguveerannale. 22) Põhjavete tegevus: vee olekuvormid kivimites, vee kujunemine pinnases, kivimite veeläbilaskvus,
annaabi.ee 
