Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on:
Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine. Immuunaktivatsioon toimub lümfisõlmedes, peale antigeeni kontakteerumist. Lümfisõlme koores ehk korteksis asuvad B- rakud, makrofaagid ja follikulaarsed dendriitrakud, mis moodustavad rakkude kogumikke- primaarseid folliikuleid
ülitundlikkust põhjustavaid T–rakke. Need paiknevad peamiselt nahas, sellest ka ATLL sümptomid. Retseptor on olemas ka neuronitel. Replikatsiooni vaata retroviiruste üldosast, transkribeerib gag, pol, env geene, lisaks teeb veel tax–proteiini, mis transaktiveerib IL–2 ja tema retseptorit kodeerivaid geene – aktiveeritakse infitseeritud raku kasv. Viirus võib jääda latentseks või replitseeruda aastaid aeglaselt, võib ka indutseerida teatud T–rakkude klonaalset väljakasvu. ATLL on reeglina monoklonaalne, kuigi viirus on võimeline ka polüklonaalset põhjustama. Leukeemiani võib viia kromosoomivigade ja ümberkorralduste kuhjumine T–raku retseptori β–geenis. Antikehad tekivad viiruse gp46 ja teiste valkude vastu. Infektsioon põhjustab ka immuunsupressiooni. Haigused. HTLV infektsioonist kujuneb ATLL ühel juhul 20st 30…50 aastaga. ATLL võib olla krooniline või äge. Kasvajarakud on pleomorfsed, lobulaarsete tuumadega
annaabi.ee 
