komponent püsib stabiilsel tasemel; kui selle suurenemist ei esine, kontroll 6-12 kuu järel Kulg: 25%-l haigus progresseerub ja areneb hulgimüeloom, makroglobulineemia, amüloidoos või lümfoproliferatiivne haigus; keskmine aeg progressiooniks 10 aas- tat ja see võib oluliselt varieeruda (2-29 aastat) Ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia diagnostilised kriteeriumid 1) M-proteiin seerumis < 30 g/l 2) Luuüdi aspiraadis klonaalseid plasmarakke < 10%, trepaanbiopsial vähene plas- marakuline infiltratsioon 3) Teisi B-rakulisi lümfoproliferatiivseid haigusi ei esine 4) Puudub müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon Müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsiooni väljendused 1) Hüperkaltseemia: seerumi Ca tõus > 0,25 mmol/l normi ülemisest piirist kõrge- male või > 2,75 mmol/l 2) Neerupuudulikkus: kreatiniin > 173 mmol/l 3) Aneemia: hemoglobiin 20 g/l allpool normi piiri või hgb < 100 g/l
Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid vaktsiine sisaldavad surmatud mikroorganisme. Nt tüüfuse, koolera, katku, läkaköha vastased vaktsiinid. Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt läkaköha, meningokoki, pneumokoki vastased vaktsiinid. Mõned viirusvastased vaktsiinid sisaldavad vektoreid (nt pärmiseen), mis sisaldavad antigeenseid klonaalseid valke. Toksoide kasutatakse difteeria, teetanuse, koolera vastastes vaktsiinides. Subühikulised vaktsiinid (subtsellulaarsed, toksoidid) on loodud, et vähendada vaktsiini toksilisust. Pinnaantigeenid on kasutusel B-hepatiidi vaktsiinis. Superantigeenid. Antigeenid (valgud, mida toodavad mitmed patogeenid: bakterid, mükoplasmad, viirused), mis suudavad aktiveerida suure hulga Th-rakke. Tähtsamad superantigeenid on