mööblidisaini. Rohkesti oli loenguid üldisest kunstiajaloost, stiilide ornamendid joonistati kõik läbi, ei puudunud ka maalimine, akvarell ja aktistuudium. Tundub, et õppetöös oli leitud mõistlik tasakaal insener-tehniliste ja kunstiliste ainete vahel. Sooritades lõpueksami ja diplomiprojekti hindele väga hea diplomeeriti ta 20. oktoobril 1924. Lõpetamise järel jäi A. Kotli enam kui aastaks, 1928. a. lõpuni, enesetäiendamise eesmärgil abiliseks prof. O. Kloeppeli juurde, kellega tal oli kujunenud hea kontakt. Selle aja jooksul osales ta hoonestuskavade koostamisel, ühe teatri- ja kontserdisaali ning kogudusemajaga kiriku projekteerimisel, samuti mitmesuguste rekonstruktsioonide juures, ühtlasi pidi ta valmistama makette. Danzigist saabus A. Kotli koju Väike-Maarjasse 1928. a. lõpul ja peagi seisis ees sõjaväeteenistus, kuid ta jõudis end veel enne tööle rakendada. Küllap olid
Aastal 1915 asus ta õppima Viru maakonna reaalgümnaasiumi, mille ta 1922. aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele, asus ta õppima neljaks aastaks Danzigi Vabalinna Tehnikaülikooli. Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt
annaabi.ee 
