Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad
ARUSISALIK. Kõige laiemalt levinud liik. Pealt triipudega, lisaks üle keha väikesed tumedad täpid. Isane alt oranzikas, emane valkjas, kollakas, rohekas. Eelistab niiskemaid alasid. Ise urge ei tee. Ohu korral päästavad sageli vees, jooksnud mõne aja mööda põhja, kaevuvad mutta või põhjas lebavate lehtede alla. Putukaid püüdes liiguvad ka puudel, kuni 2m. POEGIVAD, 8..12 poega.Vanemad ei hoolitse. Kuivemas ja pehmemas kliimas sigivad munedes! KIVISISALIK. Noor pealt pruunikas, kolm heledat kitsast, mustaga ääristatud triipu, kere külgedel 1 rida valgeid silmalaike.Vanal kere heledad triibud ähmastuvad, seljal tumedad laigud, keha muutub isastel roheliseks, emastel pruuniks. Kõht tavaliselt valge emastel, isastel rohekas. Eelistab kuivi ja päikeserikkaid kohti, ei taha elada tihedas metsas.Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes. Kinnipüütuna klammerdub kõvasti sõrme külge.Toitub pisiselgroo...
Javert, kuid selle asemel laseb ta Javert'il minna. Üliõpilased jäävad ööseks barrikaadidele ning öövaikuses palvetab Valjean Mariuse eest. Järgmisel päeval hakkab laskemoon otsa lõppema. Gavroche jookseb välja laskemoona järele, kuid satub kuuli ette ja sureb. Lahingu käigus tapetakse kõik mässajad, nende hulgas ka liider Enjolras. Valjean varjub koos teadvuse kaotanud Mariusega linnaalusesse kloaaki, kus Thénardier surnute taskuid tühjendab. Valjean väljub kloaagist päevavalgusesse ja kohtub taas Javert'iga. Ta anub luba viia poiss haiglasse. Javert lubab tal küll minna, kuid mõistab, et on murdnud sellega oma vankumatuid põhimõtteid. Tundes end purustatuna uputab ta end Seine'i jõkke. Naised nutavad taga oma revolutsioonis langenud mehi. Teadmata, kes on ta päästja, toibub Marius Cosette'i hoole all. Valjean räägib Mariusele oma minevikust ja teatab, et pärast seda, kui noored on
kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Vahesein liitub kloaagi membraaniga jaotades selle anaalmembraaniks ja urogenitaalmembraaniks, mis hiljem lagundatakse Tagasool lõppeb endodermaalsete rakkude poolt vooderdatud kloaagiga (paljudel selgroogsetel, (v.a. imetjatel) ja ainupilulistel ka täiskasvanuna – võivad suubuda nii eritus, seede kui suguteed) Kusepõis Kusepõis areneb kloaagist – endodermi poolt vooderdatud kamber embrüo tagaotsas, mis toimib algselt jääkproduktide reservuaarina nii neerule kui soolele (täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu nii „vedelat kui tahket“ jäädet), imetajatel ajutine Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme epiteel; emastel vastavalt
annaabi.ee 
