mitteregulaarsed veod. Tegutseme lastiveoga (Cargo Transport) – reeglina veetakse ühes reisis ainult lasti (kaupu). Erandjuhtudel võidakse võtta peale ka kuni 12 reisijat, ilma et sellistele vedudele laieneksid reisilaevanduse (kõrgendatud) nõuded. Kasutame puistelastina vedu (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või -tekile. Tavaliselt veetakse kivisütt, maake, teravilja, väetisi, koksi, turvast, klinkerit, puiduhaket ja mitmeid muid kaupu. Puistlastilaevade lastimine ja lossimine võib võtta palju aega ja olla ohtlik. Lastimis- lossimisplaani koostab kapten tavaliselt koos vanemtüürimehega. Rahvusvahelised reeglid nõuavad, et kapten ja sadamaoperaator kooskõlastavad lastimis-lossimisplaani enne tööde algust. Lastimise ajal on oluline tasandada lasti, et mitte ohustada laeva püstivust. Kui lastiruum on täis, kasutatakse sageli ekskavaatorit ja buldooserit lasti tasandamiseks
Tänu sellele võimalusele said viikingid purjetada ka kaugemale Euroopa sisemaale. Norras ja Taanis leitud võrdlemisi hästi säilinud laevade jäänuste põhjal teame, et viikingilaevad olid umbes 20 - 24 m pikkused ja 3 - 5 m laiused. Nad kaalusid tühjalt umbes 8,5 tonni, meeskonna ja varustusega ulatus veeväljasurve aga 18 - 20 tonnini. Iga laev mahutas 20 - 50 meest ja 8 14 hobust. Viikingite laevameistrid kasutasid laeva ehitamisel klinkerit (tuntud ka kui ülekattega laudis) ehitusstiili, mille puhul löödi lauad kinni nii, et üks laud kattis teise ülemist serva. See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel ühendatud raudneetidega. Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega ning tänu sellele said nad kiiresti sõidusuunda muuta. Tüür kanti lihtsalt laeva teise otsa ja kinnitati alati laeva paremale poolele