Küllap liikus siin tollal inimesi laiemaltki. Sellele võiksid osutada arvukad juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe
11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid..........................................
loodusmälestised) säilitamine ja kaitse. Siin asub piirkonna enam kui 300 arheoloogiamälestise säilitamiseks loodud Rebala kaitseala muuseum. Muuseumist lõuna poole jääb suur Kostivere karstiala, kus langatuslehtrite kaudu neeldub Jõelähtme jõgi ja on moodustunud huvitavad jäänukpangased. Rebala muinsuskaitsealal asuv Jägala juga on Eesti võimsaim - 7,8 m. Eriti suurejooneline on vaade astangult kanjonisselangevale joale suurveega. Aastatuhandete jooksul on vesi kulutanud klindiserva ja tekitanud ligi 300 m pikkuse järskude kallastega oru. Juba 13. saj siin tegutsenud veski asukohta on seetõttu kolm korda muudetud. KASUTATUD MATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/ 2. http://www.envir.ee/371517 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1289_1279.html 4. http://loodus.keskkonnainfo.ee/ 5. http://www.matsalu.ee/?id=679 6. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 7. http://www.turismiweb
annaabi.ee 
