astanguga joa. Umbes 3 ruutkilomeetri suurune ja keerulise konfiguratsiooniga Utria klindisaar kuulub samuti Vaivara rikkevööndisse ehk on tekke poolest Sinimägedega üsnagi sarnane. Klindisaare kergelt lainja paeplatoo pealne pind on tasemel 24-38 m ümp, olles kõrgem selle keskosas. Paelasund ja tihti ka sellealused liivakivid on tihedalt läbitud (keskmiselt 10 tk 1 m kohta) lõhedest ning sinisavi kohati peale slele ka veel kergelt kurdudesse surutud. Klindisaart ääristab põhjakaarest kuni 20 m kõrgune Vaivara tüüpi astang. Utria oja suudmest itta jääv ala on idapoolseim paik ja seda nii Põhja-Eesti klindil kui ka Balti klindil, kus meri veel klindiastangu jalamit murrutama küünib. Utria klindisaare idaosas Meriküla kohal pöördub klindivööndi ülemine Kambriumi-Ordoviitsiumi astang merest otsustavalt ja jäädavalt eemale. Udria pank. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/167-Utria%20pank_0072_2.jpg http://turism.vaivaravald
kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org. Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa. Klindisaar klindiplatoost saarena eristuv osa. Klindisaart ülejäänud klindiplatoost eraldav väin peab läbi lõikama vähemalt ühe seda katvatest kivimilasundeist. Klint pankrannikul esinev ulatusliku levikuga aluspõhjaline rannajärsak, võib olla osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm.