vahelisel alal kuni 1,5 km põhja suunas. Klindineemikut kattev paelasund on õhuke (u 5 m) ja selle lõuna suunas tõusev paeplatoo tasemel 2732 m ümp. Perjatse klindiorg lõikub klindineemiku idapiiril klindiplatoosse u 1,5 km kuni 200 m laiuselt ning kuni 10 m sügavuselt. Perjatse klindineemik (lagendik). Tagaplaanil Vaivara Sinimäed. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/165-perjatse.jpg Pimestiku klindiorg süüvib klindiplatoosse Perjatse klindineemiku ja Pimestiku klindisaare vahelisel alal. Lühike (kuni 700 m), kuid see-eest küllaltki sügav (suudmes kuni 20 m) ja järsuperveline org läbib nii pae- kui fosforiidilasundit. Pimestiku klindiorg on kahe, geoloogilise ehituse poolest erineva struktuuri, Sillamäe ja Vaivara struktuur-tektoonilise vööndi piiriks. Klindioru idakalda läheduses kulges kuni Tornimäeni Vaivara Sinimägedes nn Rootsi kants Põhjasõja aegu (1704) Peeter I käsul kaitseks rootslaste vastu rajatud
millest rahvusparki jääb üle 70 km pikkune lõik Tsitre klindisaarest kuni Vihula klindilaheni. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Paljanduvat astangut on näha Tsitre klindisaarel ja Muuksi 7 klindineemikul. Tsitre klindisaare põhjaserva keskossa lõikub sügavalt lühikese sälkoruga Turjekeldri oja, millel asub ka ca 6 m kõrguse liivakivist astanguga juga. Valdavaks on Lahemaa rahvuspargi piires osaliselt mattunud astang, see on reljeefis jälgitav, kuid ei paljandu. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle merepinna. Põhja-Eesti klindist lõuna poole jäävad ulatuslikud, kohati väga õhukese pinnakattega
annaabi.ee 
