31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005. aastal) asub Harju maakonnas Harku vallas Vääna klindilahe ääres. Kaitseala eesmärgiks on Vääna klindilahe äärse klindiastangu kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust.
lämmastikureostus. Joonis 1 Jägala juga. Jägala juga. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja- Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail
annaabi.ee 
