läänekalda vahel u 2,5 kilomeetril ligi 1,5 km. Kannuka klindineemiku paeplatoo on tasemel 2930 m ümp. Enamiku Kannuka klindineemikust hõlmab Sillamäe 1980-ndatel aastatel ehitatud linnaosa. Sillamäe Kannuka klindineemikul. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/164-kannuka-kp.jpg Perjatse klindiorg lõikub Kannuka ja Perjatse klindineemiku vahelisel alal umbes 1,5 km pikkuselt ja kuni 200 m laiuselt ning kuni 10 m sügavuselt klindiplatoosse. Osaliselt mattunud ja üsna laugenõlvaline klindiorg laieneb Perjatse küla põhjaserval ja jaguneb sealsamas ka kaheks haruks. Neist idapoolsem ja lühem (ligi 300 m) moodustab omaette justkui väikese klindilahe. Perjatse klindioru kaldal asub samanimeline (Perjatse) vana ja auväärne, selle kandi kultuurikeskusena tuntud küla. Perjatse klindineemik (u 1,5 km2) eendub Perjatse klindioru ja Pimestiku klindioru vahelisel alal kuni 1,5 km põhja suunas
Üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte nt Osmussaare, Suure- Pakri, Väike-Pakri tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater. Lääne-Harju klindilõik - hõlmab Paldiski ja Harku klindilahe vahelisel alal ligi 120- kilomeetrise lõigu. Sellele klindilõigule on iseloomulik loode suunas eenduvate klindipoolsaarte nt Suurupi, Pakri, Türisalu, vaheldumine sügavalt klindiplatoosse lõikunud lahtedega nt Lahepera, Keila-Joa, Harju jne. Tallinna klindilõik - levib Harku klindilahe ja Maardu vahemikus ning selle lõigu pikkus on 35 km. Siin on sügavad mattunud ürgorud ning nende vahel klindipoolsaared. Näiteks Harku klindilaht, Kakumäe klindineemik, Toompea klindisaar. Ida-Harju klindilõik - levib Maardu ja Muuksi klindineemiku vahel rohkem kui 70 kilomeetril. Ja sellele on iseloomulik ridamisi osaliselt mattunud klindineemikuid,
annaabi.ee 
