Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht selle mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte labürindis. Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt kuni 7 km ulatuses ja 18 km laiuselt Põhja-Eesti paeplatoo ja Lasnamäe klindiplatoo vahelisel alal. (vaata lisa 2, joonis 5.) 13 Ida-Harju klindilõik on ligi 70 km pikk. Klindilõigule on iseloomulik keeruline väliskuju, osaliselt mattunud ja ridamisi klindineemikuid, -poolsaari, -saari, -lahtesid ja -orge moodustav klindiastang. 14 Lahemaa klindilõik see on umbes 70 km pikk. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Lubjakivi) ja Liivakivi astangut eristab 23 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. 15 Pikkamööda asustasid jääst vabanenud alasid taimed, loomad ning lõpuks ka
lõikunud lahtedega nt Lahepera, Keila-Joa, Harju jne. Tallinna klindilõik - levib Harku klindilahe ja Maardu vahemikus ning selle lõigu pikkus on 35 km. Siin on sügavad mattunud ürgorud ning nende vahel klindipoolsaared. Näiteks Harku klindilaht, Kakumäe klindineemik, Toompea klindisaar. Ida-Harju klindilõik - levib Maardu ja Muuksi klindineemiku vahel rohkem kui 70 kilomeetril. Ja sellele on iseloomulik ridamisi osaliselt mattunud klindineemikuid, -poolsaari, -saari jne moodustava paeplatoo märkimisväärne eemaldumine merest 0,5 kuni 8 kilomeetrit. Näiteks Jägala klindilaht, Kiiu klindilaht, Kuusalu klindilaht, Tsitre klindisaar jne. Lahemaa klindilõik - levib Muuksi ja Palmse vahel ligi 70 kilomeetril. Seda lõiku iseloomustavad merest eemaldunud 3-10 km ja tugevasti liigestatud, osaliselt kuni täielikult mattunud klindiastangud. Nt. Valgejõe klindilaht, Loobu klindiorg jne.
annaabi.ee 
