11 Lääne-Harju klindilõik hõlmab u 80 km pikkust Väike-Pakri saare kaguosa ja Harku klindilahe vahemiku. Klindilõigule on iseloomuslik loodesse eenduvate klindipoolsaarte vaheldumine sügavalt maismaasse lõikunud klindilahtedega. Klindipoolsaared on näiteks Pakri ja Laulasmaa. Paldiski ja Laepere on klindilahed. 12 Tallinn klindilõik hõlmab linnulennult umbes 30 km pikkust ala Põhja-Eestis. Kui jälgida sügavalt aluspõhjakivimitesse lõikunud klindilahtede ja -saarte astangujoonte kulgu, on selle lõigu pikkus ligi 90 km. Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht selle mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte labürindis. Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt kuni 7 km ulatuses ja 18 km laiuselt Põhja-Eesti paeplatoo ja Lasnamäe klindiplatoo vahelisel alal. (vaata lisa 2, joonis 5.) 13 Ida-Harju klindilõik on ligi 70 km pikk
kivimitest. Samuti ka lainetuse iseärasusest ning vanadest pinnavormidest, nt kui on vanad liiva vormid, tekivad liivarannad. Samuti ka avatus- mis suunas tuuled puhuda saavad. Reljeef, kivimid, avatus! Rannikutüüpide ja alltüüpide levik: 1 - õgvenduva lahelise kulutus-kuhjelise ranniku alltüüp kobedates setetes; 2 - õgvenduva kulutus-kuhjeline lahelise ranniku alltüüp aluspõhjakivimeis e. klindilahtede 3 õgvendunud kulutus-kuhjeline rannik; 4 - kulutuseline õgurannik e. õgvenenud kulutussrannik; 5 õgvendunud kuhjerannik e. kuhjeliseks õgurannikuks; 6 regioonide (IA) numbrid Randlate tänapäevane looduslik seisund. Kliimamuutused, mis meid ähvardavad. Randade arengus on hetkel aktiivne periood tulenevalt kliimast. Aktiivne looduslik periood. Tugevaid tsükloneid ja torme on nüüd rohkem ja tugevamad kui varem.
annaabi.ee 
