kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 1050 m amp, laskudes üksnes Läänemere keskosas tasemeni 150 m amp. Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 25 km ja kõrgus 100160 m. Klindiastangud on
mln aasta eest toimunud maavärina jäljed) kui ka neugrund-brektsiast (Neugrundi madala piirkonnas u 535 mln aasta eest toimunud meteoriidipahvatusel tekkinud kivim) rändrahnud. Osmussaar on ka oluline peatuspaik arktiliste merelindude rännuteel ja siin talvitub rohkesti aule. Osmussaar. Pakri maastikukaitseala · (1451 ha, moodustatud 1998. aastal) hõlmab Pakri poolsaare põhjaosa ning Väike-Pakri ja Suur-Pakri saare rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart
annaabi.ee 
