Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha. * Kirde Eesti aluspõhja uurimisel on viimasel ajal selgunud märkimisväärsetele tektoonilistele
matkivaks) Vaivara Sinimäed ● Kolm omavahel liitunud lääne – idasuunalist panka Vaivara vallas mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. ● Koosnevad : Tornimäest (69,9m), Grenaderimaest(83,2m) ja Pargimäest(84,6m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. ● Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Valaste juga ● Asub Ontika pankrannikul ja on kogu Baltikumi kõrgeim juga, joa kõrgus on 30, 5 meetrit ● Valaste juga on muljetavaldavaim varakevadel, kui sulaveed on muutnud joa võimsaks koseks. Talvel aga juga külmub ning veest moodustuvad muinasjutulised jääskulptuurid. ● 1997. aastal ehitati turistide jaoks platvorm. Olemas on ka parkla, infotahvlid ja kaljult alla viiv keerdtrepp. Treppi mööda alla minnes saab uurida, milline nägi Eesti
vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata. Asjaolu, et taamal on ainult lehtpuud, kallutab mind idasuunast vaatamist pooldama, sest ida poolt vaadates paistab taamal praeguse mõisapargi ala, mis klindialuse kasvukohana oli ilmselt ka sel ajal kaetud lehtmetsaga. Põhja poolt vaadates aga oleks tahaplaanile jäänud Leeskuri väli (vt lisa, pilt 2), kus aga looduslikult oleks kasvanud pigem segamets või oleks olnud põld. Põhja poolt vaadatuna 13 oleks ka tornile juurdeehitatud haakpüssitorn (lipuga) osutunuks suunatuks sisehoovi. Võlvkäigu proportsioonid ja suurus võrreldes hoovil olevate inimestega näitavad väravat, mitte
annaabi.ee 
