siis jälle tugevnesid, sõltudes detailidest, mida kunstnik tahtis rõhutada. Schiele hülgas ka tavapärase perspektiivi kasutamise, muutes vaatepunkte- ja nurkasid nii, et figuurid piltidel nägid välja deformeeritud ja väänlevad. (Steiner, R. 1993) Joonis 3. Istuv paar aka Egon ja Edith Schiele (allikas: www.egon-schiele.net/) ,,Istuv meesakt" (autoportree) eraldab n-ö Schiele loomingut Klimtist, märkides tema loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus ka Schiele) visuaalkultuuri. See muutus läks peale mitmetele kunstikogujatele ja patroonidele, eriti arvestades Sezessioni populaarsuse vähenemist tol hetkel. Schiele figuurid oli väärtuslik kaup kunstiturul. (Blackshaw 2007)
12 ise valmis, pean arvestama oma oskusi, võimalusi ning ajalist ressurssi,» selgitas ta. «Mida aeg 13 edasi, seda praktilisemaks oskan minna», nentis ta ja lisas, et tema loomingut ei kanna siiski need, 14 kes kardavad värve. (vt foto 3) [3] 15 Geniaalsete iluloojate loomingust lummatud naine on õppinud eeskujude najal. Ingridi eelmine 16 kollektsioon, mis küll hävis tulekahjus enne kui see päris valmis sai, oli inspireeritud Gustav 17 Klimtist, uue kollektsiooni jaoks on ta süvenenud Antoni Gaudi maailma. [3] 18 «Kui päris aus olla, ei tahaks ma veel end moekunstnikuks nimetada, suur tee on veel minna.» ütles 19 ta tagasihoidlikult. «Ma õpin läbi praktilise töö. Nimetan ennast hetkel õpilaseks, tunnen suurt 20 aukartust tõeliste meistrite ees.» [3] 21 Loomult on Ingrid siiski positiivne ja talle meeldib enesehävitajalikult tööd teha. «Eks on ikka
annaabi.ee 
