seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Osaliselt võib pastataignas (koduse pastateo jaoks) durumnisujahu asendada pehmenisujahuga. Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks. Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks (mitte jooksvaks, liiga tihkeks, rabedaks) massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Viimased omadused tagab durumnisujahu. Kleepainerohke durumnisujahu seob hästi vett ja annab sileda tainamassi. 100g pasta keetmiseks võetakse 1l vett. Värske pasta siduvaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.
õrnaks ja õhuliseks), oliivõli (annab elastsuse ja läike). Värvi ja maitse andmiseksvõib lisada pastataignale spinatit või ürte (roheline), tomatit, paprikat, peeti või porgandit (punane), seepia ehk tindikala tinti (must) jne. Pastatainast võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest. Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta):
annaabi.ee 
