Vahevöötmed on: lähisekvatoriaalne kliimavööde lähistroopiline kliimavööde lähispolaarvöötmed: lähisarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäestikud. Alissovi kliimaklassifikatsioon Allikas: Vikipeedia Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi. Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956. aastal vene klimatoloogi Boriss Alissovi poolt loodud kliimaklassifikatsioon. Alissovi kliimaklassifikatsioon on kõige laiemalt kasutatud kliimaklassifikatsioone endises NSV Liidus. Alissovi kliimaklassifikatsioon põhineb geneetilisel printsiibil, kus kliimatüüp sõltub õhumasside liikumisest, mida määrab globaalne õhuringlus. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi eristatakse kliimavöötmed, mille piires eristatakse merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid). Kliimavöötmed
klimatoloogile Ain Kallisele. Mõlemad EMHI töötajad vastasid küsimusele, kas praeguses kliimasoojenemises on inimtegevusel mingi arvestatav osa, jaatavalt. Ain Kallis pakkus, et inimtegevus mõjutab kliimasoojenemist ~20%. Mõlemad teadlased olid ka ühel arvamusel, et inimtegevuse süü ei ole nii suur kui seda hetkel näidata soovitakse. Nende arvates on seda juttu liialt tõsiselt võtma hakatud. Mõlemale, nii Ain Kallisele kui ka Külli Loodlale tunduvad kõige objektiivsemad TÜ klimatoloogi Jaak Jaaguse seisukohad kliima valdkonnas. Ain Kallis märkis ära ka Tartu Observatooriumist Olavi Kärneri, kelle seisukohti ka kõige enam hindab. Koostöö Eesti klimatoloogide vahel toimub ühiste uurimuste najal, kus kõikide uurimustulemusi võetakse arvesse ja nendest koostatakse üks tervik. Eesti klimatoloogide koostöö välisteadlastega toimub konverentsidel, kus arutatakse erinevaid kliimaprobleeme ja uuritakse kliima muutumist
annaabi.ee 
