kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil saab moodustada isegi uusi sõnu. Võrreldes muute- ja tuletusmorfeemidega on kliitikud tüvega nõrgemini seotud. Sageli nad tegelikult ei seostugi tüvega, vaid liidetakse juba muudetud sõnavormidele või koguni tervikfraasile. Kliitikute ehk kliitiliste morfeemide tüüpnäiteks eesti keeles on liidepartikkel -ki (ei tulnudki, majagi). Kliitikute ülesanded ei ole kuigivõrd süntaktilised. Nad ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, vaid neil võib olla keerulisi pragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. Selliseid funktsioone täidab ka eesti liidepartikkel -ki. Morfotaktiliselt asetsevad kliitikud
Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida? Substantiiviklasside süsteem on keeles väljenduv süsteem, mida kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Nad põhinevad referentide omadustel (kuju, sugu, elusus jt). Neid on võimalik markeerida afiksite ja kliitikute abil. Milline funktsioon on käändekategoorial? Käändekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone või semantilisi rolle. Millised on tavalisemad semantilised rollid? Tavalisemad semantilised rollid on agent, patsient, teema, saaja ja siht. Kuidas väljendub definiitsus? Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamisel. Nt inglise keeles väljendab the definiitsust, a/ an mittedefiniitsust. Millised on deiktilised elemendid? Kuidas on sellega seotud
annaabi.ee 
