Kuigi on väidetud, et tähte ´h´ ei saa kahekordistada, eksisteerib siiski sõna „ahahhe“, mis tähendab „vanavanemad.“ Ka täht „z“ esineb nii üksikuna kui ka topeltesituses üliharva, seda vaid Amhara keele laensõnades. (Kawachi 2007: 35) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, mis on täis afikseid, neist enamus on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311) Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise, kuid kaused verbid seda tegema ei pea. Peale selle peab verb olema sihiline, et temast saaks moodustada kaudse vormi. (Kawachi 2007: 115-116)
erisuguse "käändelise" nähtuse ilmingut: esiteks on kõik kõnealused eesti vormid kas nominatiivi või obliikva "primaarkäändes", teiseks on mõningate vormid puhul obliikva "primaarkäändes" vormid lisaks ka "sekundaarkäändes" (partitiivis, kuues kohakäändes või translatiivis; samamoodi esineb ühes sõnavormis "kahekordset käänet", nt paljudes dagestani keeltes) ning kolmandaks on mõningate kõnealuste vormide puhul obliikva "primaarkäändes" sõnadele kliitikuna lisandunud postpositsioonid ni, na, ta ja ga." [---] 6 T. Help, Eelistame enda oma. Keel ja Kirjandus 1998, nr 12. 7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7
annaabi.ee 
