raha taastada. Eestis käibele lastud rubladel olid Lenini ja Kremli kõnetoolis J. Lauristeini poolt ülistatud punaarmee pildid. Siiski pidid tuli pettuda kõigil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. 1942. aastal oli Eestis kasutusel nii rubla ja riigimark. Ajaleht Eesti Sõna (23.01.1942): ,,Riigimarga ja rubla kursiväärtus on kehtestatud 1 mrk = 10 rbl. Riigimarga ja krooni kursiväärtus püsis kuni enamlaste tulekuni kliiringu alusel 1 mrk = 1,65 ekr. Praeguse hinnataseme ja oma sissetulekute võrdlemisel võib kodanik oma igapäevaseis toiminguis mõlema vääringu ostujõudu kui mitte täpselt, siis jämedais joonis lugeda võrdseks." Sõjajärgsetel aastatel leidus Eesti kroone päris paljudes kodudes. Lapsed mängisid hõbedaste müntidega, kollektsionääride kogudes võis näha mitmesuguseid sedeleid. 7 3
3) Tulemustasu tingimuste õige fikseerimine.Eriti on see seotud müügipersonaliga, aga ka üldse klienditeenindajatega, kelle tulemustasu aluseks peaks olema klientidelt saadud raha, aga mitte neile müüdud kaup.See sunniks müügipersonali otsima klienti, kes on maksejõulised. 4) Võiks rakendada kliiringmakseid. Üldjuhul on see võimalik siis, kui firmade vahel on kujunenud pikaajalised suhted. Sisuliselt tähendab kliiringu kasutamine tasaarveldusi. 5) Tuleks klientidele soovitada krediitkaardimakseid või arvelduskrediitit (?) 6) Kasutada faktooringut. Kuid faktooringu kasutamisel peab finantsjuht pidama arvestust, kuivõrd otstarbekas või ettevõttele rahaliselt kasulik see on. Peab tegema kindlaks aga kas see on kasumlik. 7) Varase makse soodustus. Anda kliendile maksmiseks mõni päev peale arve saamist
annaabi.ee 
