5. Kirjelda valitud ala niiskusreziimi Thornthwaite'i järgi. Thornthwaite`i järgi on Uus-Guineal niiske, mulla niiskustase on 1mm või enam aga vähem kui 60cm. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 172). 6. Kirjelda valitud ala aastaaegade esinemist. Uus-Guinea asub ekvatoriaalses vöötmes, kus pole võimalik aastaaegu eristada. (Eva Jeleisky, lk2). 4 7. Määra valitud ala kliimavaldkond Köppeni ja Strahler'i järgi. Köppeni järgi on Uus-Guinea keskosas mäestikuline kliima, ülejäänud saarel on piisav kuumus ja sademed kõrgetüveliste puude jaoks. Lääne osas on vihmametsad ka hoolimata sellest, et seal on kuiv. Lõunas on kuiv periood talvel. Idas on piisavalt sademeid terve aasta. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 157). Strahler`i järgi on Uus-Guinea keskosa mäestikuline. Ülejäänud saarel on niiske ekvatoriaalne kliima. (Alan H. Strahler, Arthur N
jaotumise vahel erinevates niiskustingimustesja majandamisreziimidel. 15 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Uurimisala üldiseloomustus Soomaa rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril Sakala kõrgustiku läänenõlval Pärnu madaliku idaosas. Rahvuspargi pindala on 39 639 ha (Eesti Looduse Infosüsteem, seisuga nov. 2005). Kliima tingimustelt on Soomaa üleminekupiirkonnaks otseselt mere poolt mõjutatavalt alalt (Läänemereline kliimavaldkond) Lõuna-Eesti tasandikulisele alale (Sise-Eesti kliimavaldkond). Aasta keskmine õhutemperatuur on +4,5º kuni +5ºC, juulis +16,6º ja veebruaris 6,6ºC. Sademeid langeb keskmiselt 670 mm aastas (Allilender, 2000). Pinnamood selles piirkonnas on tasane, absoluutkõrgus on valdavalt 20-35 m ü.m.p. Tasane reljeef ei soodusta pinnavee äravoolu, põhjustades soostumist ja jõgede üleujutusi. Rahvuspargi kõrgeim punkt (39 m ü.m.p) asub selle idaosas luiteahelikul
suunda. Sagedaim tuul Eestis on edelatuul (25%) aga ka lääne- ja lõunatuuled (seostuvad tsüklonitega). Aasta keskmine sademete hulk on Eestis 550-750 mm. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt – kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. 17. Eesti kliima parameetrid (erinevus piirkonniti), kliima muutused. Läänemere naabrus - mereline ja mandriline kliimavaldkond. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemp. ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Ranniku lähedastel aladel aastaaegade algused hilinemisega, pilvisus ja sademete hulk väiksem ja lumikatte kestus lühem. Samas päikesepaistet on rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suur. Kõrgustike mõju - on talvel külmem, lund on rohkem ja see püsib kauem maas. Pilvisus ja sademete hulk suurem. Kõrgustike ja madalike vaheldumine põhjustab ka erinevusi temperatuuri ja sademete