Tähtsat rolli Eestis mängivad Atlandi ookeani merelised (niisked ja mõõdukad) ja Euraasia mandrilised õhumassid (kuivad, talvel väga külmad ja suvel jahedad). Viimased põhiliselt esinevad talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Mõnikord talvel ja sügisel saavad Eestisse jõuda arktilised õhumassid ja väga harva suvel – troopiline õhk (10). 3.3. Geograafilised kliimategurid Võrreldes makromastaapsete kiirguslikute ja tsirkulatsiooniliste kliimateguritega, geograafilised tekitavad mikro- ja mesomastaapseid kliimaerinevusi. Geograafilisteks kliimateguriteks nimetatakse neid, mis on tingitatud aluspinna erinevusega. Esimeseks teguriks on mere ja maismaa kliimatilised erinevused, see tähendab vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa tänu madalamale albeedole ja suuremale soojusmahtuvusele ja soojusjuhtivusele (11). Mõjuriks on siin Läänemeri ja. See tekitab erinevusi ranniku- ja sisemaa
tõusis pikaks ajaks liiga kõrgele. Korallrifid on kliima soojenemise suhtes erakordselt tundlikud. Kõrbestumine. Paljud sesoonselt kuivas kliimas paiknevad kooslused on imimtegevuse tulemusena tugevalt kahjustunud, minetanud oma produktiivsuse ja muutunud inimtekkelisteks kõrbeteks. Seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. Kaua on vaieldud ~5~ kõrbestmise põhjuste üle, sest kõigi maakera kõrbete teket ei saa seletada kliimateguritega. kuigi kõrbestumise põhjuste kohta on vähe andmeid, arvatakse, et umbes kuuendik kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kuivad ehk ariidsed ja poolkuivad ehk semiariidsed alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km2: seal on taimkate vee puduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Elupaikade killustumine Lisaks otsesele hävitamisele on varasemad ühtlased ja suured elupaigalaamad praegu sageli
annaabi.ee 
