igas põhjapõtrade karjatamise piirkonnas. Arvesse võeti vaid inimeste jaoks olulised ÖTd. Pakutud teenused identifitseeriti: Eraldiste loomise teenused: eraldiste loomine (P1) pooleldi kodustatud põhjapõtradele; (P2) ulukitele (eriti põtradele, jänestele, lindudele); (P3) kaladele; (P4) marjadele ja seentele; (P5) söödale; (P6) ravimtaimedele; (P7) puidule; (P8) joogiveele; (P9) energiale; (P10) geneetilistele allikatele. Reguleerimisteenused: (R1) kohalik ning regionaalne kliimaregulatsioon; (R2) süsiniku sidumine ja varustamine; (R3) saastatus; (R4) üleujutuste kaitse; (R5) erosiooni ennetamine; (R6) toitainete sidumine. Kultuurilised teenused: (C1) Sami ja teiste kultuuride looduslik pärand; (C2) maastikueetika; (C3) looduse ning bioloogilise mitmekesisuse sisemine väärtus; (C4) rekreatsioon ja vaikus. Toetavad teenused: (S1) fotosüntees; (S2) toitainete ringlus; (S3) mulla teke. Kõige sagedasem elupaik uurimispiirkonnas oli okasmets, mis kattis 33.0% alast.
Kasutusväärtus on väärtuste kogum, mis pakub inimestele midagi kasulikku ning on otseselt seotud mingi hüvise kasutamisega. Jaguneb: · otsene (majanduslik) kasutusväärtus o turule suunatud põllumajandustoodang: toit, puit, energiaressursid, jpm o mittehinnatav tulu: puhkamine, maastik, kohalik kultuur · ökoloogilistel funktsioonidel ehk "teenustel" põhinev kasutusväärtus o veeringlus, looduse isepuhastumisvõime, kliimaregulatsioon, atmosfääri koostise regulatsioon, aineringed jt. Näide: metsal on mitu funktsiooni seened, marjad, puhkamisvõimalused, looduselamused. Peale selle pakub mets ka keskkonnakaitset, näiteks erosioonitõrjet. Mittekasutamisväärtus põhineb tähelepanekul, et paljudel inimestel on soov loodust säilitada isegi juhul, kui nad seda kunagi kasutada ei kavatse. Mittekasutamisväärtus on puhas avalik kaup, seega tekivad suured raskused nõudluse määramisega
Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele kui toiduvarudele, rääkimata majandusest ja muudest tagajärgedest. kui jätkatakse senist arengut koos senise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga,
annaabi.ee 
