laulu ja tantsuga. Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus. Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid:
tulemused tõendavad klimatoloogide väidet, et kliimamuutus mõjutab eluslooduse käitumist. Texase Austini ülikooli bioloog Camille Parmesan ja tema kolleegid viisid läbi meta- analüüsi, mille käigus uuriti rohkem kui 1700 liiki. Uurimistöö kohaselt on liigid aastakümne jooksul liikunud 6,1 km pooluste poole või mitu meetrit mäetippude poole. Samuti on kevadised sündmused liikide elus nihkunud 2,3 nädala võrra varasemaks ning sügisesed samavõrra hilisemaks. Poliitikutele kliimamuu-tusi raske selgitada. Autorid tunnistavad raskusi looduslikes bioloogilistes süsteemides toimunud muutuste seostamisel üleilmse kliimamuutusega. Uurimistöös osalenud teadlaste sõnul on enamik välibiolooge veendunud, et neil on piisavalt tähtsaid bioloogilisi tõendeid kliimasoojenemise mõjust liikidele. Raske on aga selgitada neid tõendeid teiste erialade esindajaile, poliitikuile ja avalikkusele.
annaabi.ee 
