Pariisi kokkulepe Pariis esitas kokkuleppe, mis nõuab, et nii arenenud kui ka arengumaad peavad oma heitkoguseid piirama suhteliselt ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE JA VÕIMALUSED VÄLISMAAL Peamine energialiik Tuuleenergia Võimalused varieeruvad riigiti Pariisi kliimalepe Taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu elektritarbimises oli 2016. aastal 17 protsenti KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kliimamuutused.ee/mida-mina-saan-teha/roheline- elektrivalik/hudroenegia https://energiatalgud.ee/index.php/Elektri_tootmine https://www.energia.ee/tehnoloogia/elektri-ja-sooja-tootmine http://epl.delfi.ee/news/eesti/ministeerium-hudroenergia-arendamine- moistlike-kuludega-on-keeruline?id=51286336 http://www.tuuleenergia.ee/2018/01/taastuvenergia-osakaal-el-i-tarbimises-
plastpakenditest saab kampsuneid, särke ja uusi pudeleid. Taaskäitlematut prügi kasutatakse energia tootmiseks. Kindlasti suudaks terve Eesti kiiresti puhtaks saada kui iga inimene tegeleks rohkem prügi sorteerimisega. Samuti pööratakse tänapäeval väga palju tähelepanu kasvuhoone gaaside vähendamisele ja osooni kihti kahjustavate ainete kasutamise vähendamiseks. Selleks sõlmitakse ülemaailmseid kokkuleppeid, nendest viimane ja tähtsaim on Pariisi kliimalepe, mille eesmärk on vähendada kasvuhoone gaaside õhku paiskamist 2030. aastaks 30 protsendi võrra 2005. aasta tasemega võrreldes. Lepe jõustus pärast seda kui sellele oli alla kirjutanud vähemalt 55 riiki. Tänaseks päevaks on Pariis kliimaleppele alla kirjutanud 175 riiki. Kui selliseid kokkuleppeid sõlmitaks hakkaksid tekkima maailmas tõsised probleemid. Näiteks tõuseks maailma keskmine temperatuur aastaks 2100 kuni 6,4 kraadi võrra. Selle
kaitset reguleeriv raamkonventsioon. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): et saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokoll- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, roheline investeerimisskeem- lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadav tulu suunatakse keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse (nt Eesti- elektriautod); Pariisi kliimalepe- 197 riiki teevad koostööd (sh Hiina, USA, Venemaa), et T keskmise tõus oleks alla 2°C, veel parem alla 1,5°C ehk vähendavad KHG heitkoguseid. Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985)- koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest ja selle Montreali protokoll (1987)- riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning
annaabi.ee 
