Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Diskliimaks- Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis) 65. Kliimaksiteooriad * Monokliimaksiteooria üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse * Polükliimaksiteooria regiooni kohta palju kliimakseid * Kliimaksmustri teooria sõltuvalt keskkonnatingimustest on iga suktsessioon unikaalne 66. Ökoloogilise taastamise erinevad viisid * Rekultiveerimine (reclamation) - tegevus, mis stabiliseerib maastiku ja suurendab antud paiga kasutamisväärsust. Tavaliselt kaasneb sellega maaparandus, mis soodustab taimkatte isearengut. Eesmärgiks ei ole taastada konkreetset häiringueelset ökosüsteemi. * Reallokatsioon (reallocation) tegevus, mille tagajärjel kujuneb häiringujärgselt hoopis uus isearenev
-kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet: 1)monokliimaks – kõik kooslused ühes kliimavööndis muutuvad aja jooksul suktsessioonide käigus üha sarnasemaks, mesofüütsemaks, kuni lõpuks saavutavad ühise kliimaseisundi, mis jääb püsima kliima muutumiseni. 2)polükliimaks – kliimakseid on maastikus mitu ja koosluste konvergentsi ei toimu. 3)kliimaksmustri kontseptsioon – igale keskkonnatingimuste kombinatsioonile vastab oma kliimaks. Kliimaksite liigitus: *dominantide põlvkonna kestuse järgi *keskkonnamuutuste tsüklite kestuse järgi Taimekoosluste struktuurid Struktuur – seosed objekti osade (süsteemi elementide) vahel, mis määravad selle ehituse ja olemuse. Siia kuulub: -koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooni struktuur) -ruumiline – koosluse elementide paiknemine ruumis
annaabi.ee 
