Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv). Rohkesti on rabasaari, kus kasvab põlis mände. Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem, katab kase-haava salumets. (Keskkonnaamet, 2012) Meenikunnos looduskaitsealal asub 233 hektarit looduslikult vanu metsi, mis esindavad vähese inimmõju või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit
muutuvad. Kliimakskoosluse liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv, aine- ja energiabilanss on nullilähedased. Ökoloogilise tasakaalu korral on liikidevaheline konkurents madal. Miks? Kliimaksi tüübid Klimaatiline kliimaks – ühekordne kliimaks, mis on tingitud piirkonna klimaatilistest tingimustest Edaafiline kliimaks – piirkonnas esineb erinevat tüüpi kliimakskooslusi, mis on tugevalt seotud erinevate keskkonnagradientidega (mulla omadused, topograafia, vesi, häiringud jt), mistõttu klimaatiline kliimaks ei saa välja kujuneda Diskliimaks – stabiilne kooslus, mis pole ei edaafiline ega klimaatiline kliimaks, vaid esineb sellisel kujul vaid inimese või koduloomade pideva sekkumise tõttu Katastroofi kliimaks – lõppkooslus on õrn katastroofidele (tulekahjud): kuivad põõsa ja
annaabi.ee 
