Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Klimaatiline – klimaatilise regiooni kliimaks, üks kliimaks. Eestis nt laanekuusik. Edaafiline – mullastiku teguritega iseloomustatav kliimaks, mitu kliimaksit. Eestis nt. kuivendamata raba. 10.Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. Väikeste populatsioonide puhul individuaalsete isendite ellujäämine sõltub liigikaaslastest – tekivad adaptsioonid, mis vähendavad sellist sõltuvust, mis päästaks väikeseid populatsioone väljasuremisest. Allee effekt – paljunemise ja ellujäämise võimekused kasvavad seoses populatsiooni kasvuga. Väikeses
haljasala elamute ümber, võsaribad veekogu kaldail, sanitaarkaitsevöönd kaevu ümber). Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Põhjavesi maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm. tühikuis olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil. P. moodustub sademete- ja pinnaveest. Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitada kui kliimaksit. Vastand on järgkooslus. Raba kõrgsoo, soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Radioaktiivsus keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik teise elemendi isotoobiks muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade voog raduoaktiivne kiirgus. Ökoloogiline probleem on organismide kaitsmine tuumaplahvatustega ja tuumaenergeetikaga kaasneva radioaktiivse kiirguse eest.
2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea). Vastand järgkooslusele on püsikooslus. 6) Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitleda kui kliimaksit (koosluste arengurea suhteliselt püsivat lõppjärku). 7) Põliskooslus s.o. isetekkiv (loomulik) fütotsönoos, st. taimekooslus looduslikus põlistaimkattes. 8) Vaegkooslus äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (näit. raba). Milliseid organismirühmi kooslusse haaratakse, oleneb uurimise eesmärgist. Looduses esinevad kooslused erinevad üksteisest liigilise koosseisu, erinevate liikide arvukuse ja selle poolest, kuidas nad
annaabi.ee 
