-) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
Primaarne suktsessioon: Põhja-Ameerikas liustike alt vabanev kivine maa. Logaritmiline ajatelg. Lepp (alder) elab koos mikroobiga perekonnast frankia, kes suudab siduda lämmastikku. 59 Clements püstitas teooria: Iga keskkonna jaoks on olemas oma suktsessiooni lõppstaadium ehk kliimakooslus, mis on jääv. Kliimakooslus-kliimaomane suktsessioon. Lõppstaadium, mus ei muutu häiringuteta miski. See on monokliimaksi teooria. Eestis on koosluseks peetud kuuse-segametsa, välja arvatud liivaluiteid, kus kasvavad männid. Lisaks ka kõrgsoo ehk raba. Kliimaks – kliimale omase suktsessiooni lõppstaadium. Kui kliima ei muutu. SOODE SUKTSESSIOON. Soo areneb mitmes faasis, tihti madalate veekogude kinnikasvamisel.
annaabi.ee 
