Elanike suhtlusringkond kandub lõunasse. Asutus laieneb sisemaale, kasutusele võetakse paremad tööriistad paksemate muldade jaoks. Hakati kasvatama rukist, varem oli oder ja nisu. Surnud maeti endiselt tarrandkalmetesse. Keskmine rauaaeg oli rahvastikurännuaeg, ehk eelviikingiaeg. Noorem rauaaeg oli viikingiaeg ja hilisrauaaeg. Rahvasterännuaeg toimus Euroopas, rooma impeerium käis alla, odoaker võttis võimu üle. Võimalik rahvastiku või kliimakatastroof. Eelviikingiaeg, siis hakkas kujunema külaühiskond. Mõis oli pealikutalu, kasutati kaheväljasüsteemi, põllud olid eraomanduses, konksander vs harkader(parem), mets, karja- ja heinamaad ühised. Ühiskonnas oli kihistumine, linnused kui märk ühiskondlikust ebavõrsusest. Eesti kontaktid naabritega. Viikingide(skandinaavlaste) retked eestisse, Eesti asukoht viikingite kaubateel, Vana-Vene riigi kujunemine. Jaroslav Tark oli Kiievi suurvürst, kõige võimsam). Rajab Jurjevi.
ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Eelviikingiaeg (600-800) Katastroofid 6. sajandil 536. aastal tabas Maad kliimakatastroof, päikese varjutas sudu rohkem kui aastaks, vili ei valminud, Euroopat tabas suur näljahäda. Aastail 541 - 544 m.a.j. levis Euroopas "Justinianuse katk", mille tagajärjel rahvastik vähenes drastiliselt. Pole ühtegi teist ajajärku, kust oleks leitud Põhja-Euroopas niivõrd palju kuldesemeid. Selle aja (7. saj. lõpp) suurim peitleid on pärit Staffordshire'ist talunik Fred Johnsoni maavalduselt. Leiti 1500 eset ja esemekatket. Kokku 5kg kulda ja 1,3kg hõbedat.