koostatud ilmakaartide seeria järgi võib jälgida atmosfääri seisundi muutumist ning teha järeldusi eelseisvate ilmade kohta. 8. iseloomusta kartograafilist uurimismeetodit. Sisaldab nähtuse territoriaalse paiknemise, teiste keskkonna teguritega vastastikuse seoste ja sõltuvuste ning vaadeldava nähtuse arengu uurimist 9. millistes mõõtkavades koostatakse globaalseid, regionaalsed ja lokaalsed kliimakaardid? Väikesemõõtkavalised kliimakaardid(1:2 500 000), keskmõõtkavalised kaardid (1:5 000 000- 1:250 000), suuremõõtkavalised mikrokliima kaardid(1:10 000- 1:1000) 10. millised on euroopa kliima muutumise suunad? Temperatuurid tõusevad märgatavalt talveperioodidel, ning sademete hulk kasvab põhja- Euroopas kuid vähenevad lõuna- Euroopas. 5 11
Population Reference Bureau http://www.prb.org/ http://www.theplaceswelive.com/ www.opec.org www.eia.doe.gov/emeu/cabs/contents.html Energiamajandus riikide lõikes Rahvusvahelised firmad http://www.investmentsandincome.com/investments/multinational- corporation.html, Transpordigeograafia veebipõhine õpik http://people.hofstra.edu/geotrans/ Maailma Turismiorganisatsioon: http://www.unwto.org/index.php Inimarengu indeksi statistika koduleht: http://hdr.undp.org/en/statistics/ ilma- ja kliimakaardid, kliimadiagrammid, kliimaandmed kogu maailmast: http://www.worldclimate.com; http//klimadiagramme.de; FAO kodulehekülg põllumajandusstatistikaga http://www.fao.org/ EL portaal http://europa.eu/pol/agr/index_et.htm FAO kodulehekülg metsatööstuse statistikaga http://www.fao.org/ http://www.world-tourism.org Maailma Turismiorganisatsioon http://www.wttc.org Maailma Reisi ja Turismi Nõukogu
kaardikujutamiseks vähendatud. Kaardid jagunevad sisupoolest üldgeograafilisteks ja demaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad.(veekogud, reljeef, asulasd, teed, jm). Üksikasjalike üldgeograafilisi kaarte nimetatakse dotograafiliseks. Demaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jägitavad.(kliimakaardid, mullakaaridid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teatmekaardid, õppekaaridid, merekaardid, lennukaardid, teekaaridid, turismikaardid. Lisaks kaardile ja enamasti koos kaardiga kasutatakse tänapäeval oma asukoha määramiseks GPS-i e. ,Gbaalset asukohamääramise süsteemi. GPS Global Positioning System koosneb ümber Maakera tiirlevatest sateliitidest. Minimaalselt saab oma asukohja määrata kolme sateliidi abil. Sateliitidelt signaali