-- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. -- Teised osooniohtlikud gaasid on veel: metaan, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, veeaur. -- Globaalne soojenemine põhjustab liustike , pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala käia, jalgrattaga sõita, et mitte paisata mootorsõiduke mürgiseid gaase õhku Aitäh!
T E A D U S M A A T E A D U Köppeni S kliimaklassifikatsioon Thornthwaite kliimaklassifikatsioon M Maailma kliimade jaotumise diagramm A niiskusreziimi järgi A T E A D Näide parasvöötme niiske U
· Vorrelda Singapuri, Bangladeshi, Sitsiilia ja Iirimaa kuu sademetehulga kaiku Singapur- aasta keskmine- 2000mm Bangladesh- Sitsiilia- suvekuudel sademeid vahe, eriti vahe juulis, aasta alguses sademetehulk vaiksem kui aasta lopus. Koige rohkem sajab talvekuudel. Iiirimaa- sademeid sajab aasta labi upris vordselt iga kuu. Veidike rohkem sademeid augustis, uldiselt stabiilne sademetehulk iga kuu · Sademete sesoonse jaotuse tuubid, kuivade ja niiskete kliimade uldiseloomustus ja nende alltuubid Jaotus: Sademete uhtlane jaotumine Sademete maksimum suvel Sademete maksimum talvel Kuivas kliimas voimalik auramine (auruvus) uletab sademete hulka stepi, poolkorbe ja korbe alltuup Niiskes kliimas on sademeid piisavalt parasniiske, niiske ja liigniiske alltuup · Nimetada kliimagrammidel kujutatavaid tegureid- temperatuur ja sademete hulk, aastakuud · Nimetada peamisi kliimaklassifikatsioone-
tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia. Atmosfääri soojenemine ja jahtumine, tema püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia muundumine õhu liikumise kineetiliseks energiaks ja Maa kliimade omadused sõltuvad sissetuleva päikesekiirguse voost. Päikesekiirguse voog on erinev eri laiustel, aastaaegadel ja kellaaegadel. Päike on praktiliselt ainukeseks energiaallikaks. Näiteks Maa seest tuleb 5000 korda vähem energiat. Natuke tuleb energiat ka tähtedelt ja planeetidelt. · Pidev spekter Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. · Neeldumisspekter
annaabi.ee 
