Ise arvan, et metsaraiet tuleb teha mõõdukalt ning paralleelselt tuleks kohe ka uusi metsi istutada. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleb samuti suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. Erosioon on maapinna kulutamine, uuristamine, lihvimine vee, tuule ja jää poolt. Erosiooni põhjustajaks ei ole vaid metsade maharaiumine vaid ka liigne loomade karjatamine ja ka väärad maaharimisviisid. Eriti tundlikud erosiooni suhtes on kliimaatilised äärealad ja mägede nõlvad. Väär maaharimine ei ole kindlasti mitte teisejärguline probleem, sest põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas 26 miljardit tonni mulda. Parasvöötme kliimas kulub mulla taastumiseks 200-1000 aastat. Mägede nõlvadel on probleemiks see, et ei harita maad õigesti. Laugematel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda ning järsematel nõlvadel tuleb kasutada terrasspõllundust. Mulla viljakuse säilitamiseks tuleb kasutada ka õigeid väetiseid, mis
müütidest ja teistele usunditele iseloomulikest joontest. Eesti loodususundis, nagu mulle tundub, ei pööratagi erilist tähelepanu sellele, kuidas kõik alguse on saanud. Usutakse, et keegi Taat on ilma, ja kõik selle sees, loonud, aga seda kust Taat pärit on sellele väga ei keskenduta. Ehk ei olnud omal ajal selle jaoks aegagi, tuli ju alatasa tööd teha, et hing sees püsiks. Eesti usundi hiilgeaeg jäi ju ajastusse, mil eestlased üks põhjapoolseimaid rahvaid oli ja kliimaatilised olud siinset asustust mitte ei soodustanud ning hiljem, 1208. aastal tuldi lõunast juba ristiusuga, mida tuli sundkorras omaks võtta. Siiski oli nn vana usundi pooldajaid veel 1699. aastal, mil oldi valmis selle eest ka tuleriidale minema. Eks neid vana usundi austajaid olnud hiljemgi, aga siis ei tulnud selle eest enam hige heita. Mulle meeldib loodususundi sõltumatus. Näiteks seletab Eesti usund inmeste valukartlikust järgmiselt. Kord kui Jumal oli inimest loomas, pani ta inimese ennem
annaabi.ee 
