Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes...
Pulssoksümeeter registreerib punase- ja infrapunasekiirgumise neeldumist anduri vahel paiknevas koes. Mõõdetakse veres hemoglobiini hapnikuga küllastatust ehk saturatsiooni ehk hapnikuga seotud hemoglobiini hulka protsentides. Pulssoksümeetria andur paigutatakse lastel tavaliselt sõrmeotsale ja vastsündinutel käe- või jalalabale, et mõõtmine toimuks perifeersetel veresoontel. Lühenditeks on SaO2 või SpO2 ning normi piirideks lastel on 96-100%. (Jaanson 2001, Kliegman jt 2008 , Kelsey & McEwing 2008.) 5.2. Intubeeritud lapse monitooring ja südametegevuse ning vereringe jälgimine 5.2.1. Intubeeritud lapse monitooring Intubeeritud lapse südametegevuse ja vereringe jälgimiseks kasutatakse lasteintensiivravi osakondades monitore. Lisaks südametegevuse (EKG-d, frekvents) ja vereringe (pulss, vererõhk) hindamiseks/jälgimiseks saab monitoridelt informatsiooni veel ka vere hapnikuga küllastatuse
annaabi.ee 
