olenevad elektronide väliskihist. Rutherford koostas aatomimudeli, milles on positiivne tuum ja ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis, absoluutne
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 segada. Dr Richard Price'i üks viga seisneski selles, et ta seostas religiooni ja poliitika. Ka 1648 puritaanliku revolutsiooni käigus tehti see viga, kuid 1688 Kuulsas revolutsioonis enam mitte. Samas teiselt poolt ja omal moel on religioon siiski poliitikaga ka seotud, kuigi see ei tähenda ei teokraatiat ega ka klerikalismi. Burke suhtus pühaliku aukartusega ühiskonna väljakujunenud ülesehitusse, maa ainulaadsesse ajalukku, institutsioonidesse, kodanike ajaloolistesse kohustusesse ja lojaalsusse. Burke suhtus nii mitte vaid Inglismaa, aga ka iga sügavate juurtega tsivilisatsiooni suhtes. Nt Prantsusmaa ja India. Ta leidis, et Jumala käsi on mängus iga valitsuse, poliitilise ühiskonna kujunemisel. Igal rahval oma kuju ja oma koht sellises jumalikus taktikas. RELIGIOON ÜHISKONNAS
vastasest rahutusest. Prantsuse jakobiine pidas 16. sajandi radikaalsete reformaatorite sarnaseks, kes levitasid mässutuld üle kogu Euroopa. Prantsuse revolutsioon näitas, et poliitilist valitsemist puudutav teooria võib saada samamoodi fanatismi allikaks nagu seda teinekord on olnud mõni usuline dogma. Samas teiselt poolt ja omal moel on religioon siiski poliitikaga ka seotud, kuigi see ei tähenda ei teokraatiat (jumalavõimu) ega ka klerikalismi (kirikuvõimu). Burke suhtus pühaliku aukartusega ühiskonna väljakujunenud ülesehitusse, maa ainulaadsesse ajalukku, institutsioonidesse, kodanike ajaloolistesse kohustusesse ja lojaalsusse. Burke suhtus nii mitte vaid Inglismaa, aga ka iga sügavate juurtega tsivilisatsiooni suhtes. Nt ka Prantsusmaa ja India suhtes. Ta leidis, et Jumala käsi on mängus iga valitsuse ja poliitilise ühiskonna kujunemisel. Igal rahval on oma kuju ja oma koht sellises jumalikus plaanis.
annaabi.ee 
