Mis viib varastamiseni? Varastamiseni võib viia palju erinevaid mõtteid. Tihtipeale ei tehtagi seda, et saada materiaalset kasu, vaid põhjused on teised. Tavaline inimene on stereotüübis kinni, et varastavad ainult vaesed, kuid reaalsus on hoopis teine. Tungiv soov varastada võib tulla ka kleptomaaniast. See on käitumishäire, mis tekitab inimeses soovi varastada. Tavaliselt annab probleem endast märku teismeeas või varjases täiskasvanueas; vahel ka väikestel lastel. Tihti seostatakse kleptomaaniat ka teiste psüühiliste häiretega; põhiliselt söömis- ja ärevushäiretega, kuid ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Kleptomaanil on tung varastada, ta ei pea sellest mingit kasu saama, see on sundtegu. Selle käitumishäire puhul on vargused järjepidavad.
Varastamine 10.oktoober 2011 Noorukid peavad varastamist halvaks, seda mõistetakse hukka. Samuti varastatud asjade müümist, pantimist ja nii edasi. Liberaalsem suhtumine vastastamisse on siis, kui näiteks raha leitakse või muu selline. Üldiselt varastatakse seda, mis on staatuselt kõrgel kohal ja varastavad need, kes tahavad end staatuselt tõsta. Kleptomaaniast saame rääkida alates noorukieast. Anna lapsele võimalus ka endal taskuraha teenida mõne töö eest, see õpetab ka töö tegemist hindama. Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab. Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid. Vargusele järgneb karistus.
annaabi.ee 
