* Enne naeripealsete sileerimist tuli nad aga mullast ja muudest asjadest puhtaks pesta, mille jaoks Berg konstrueeris ja ehitas erilise pesemisseadme.*Sööda veoks küünidest lauta ehitati kitsarööpmeline raudtee. 5.Loomakasvatus Berg tundis huvi hobusekasvatuse vastu. *Sangastel tegeldi hobusekasvatusega ja tehti aretustöid Ida-Friisimaalt pärinevate tõuhobustega. *Bergi arhiivis on säilinud uurimus Balti kubermangus levinud kohaliku hobusetõu (klepperi) kohta. *Berg tõi Eestisse hobuse, kellest sai tori hobusetõu esiisa. *Lisaks hobustele tegeles ta veel mõnede küllaltki eksootiliste loomade kasvatamisega. Mujal mõisates oli näiteks levinud faasanikasvatus, kuid Berg üritas nende kõrval kasvatada veel metskalkuneid. Lisaks kasvatas ta ka metshunte, keda taluperemeestele ja Tartu majaperemeestele vahikoerteks müüdi. 6.Puuviljakasvatus *Alates 1890. aastast propageeris Berg energiliselt puuviljakasvatust. *1891
A klass. Eesti hobune Mereliselt pehme kliima, õhuke paerähkne mullastik, erisugune taimkate ja isoleeritus on põhjustanud Läänemere saartel koduloomade eripära. Iidse päritoluga maakarjast, maalambast ja eesti hobusest on püsima jäänud maakri ja eesti hobune. Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel omandas eesti tõug hobusekasvatajate seas üleeuroopalise kuulsuse hea eksterjööriga ja väljapaistvate saavutustega veovõistlustel. Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta erineb teistest tõugudest. Olles aastasadu harjunud elatuma rannikualade
annaabi.ee 
