et muud ei ole). 1.3 Esinenud suhtlemistõkked ja tajuvead Peamiseks suhtlemistõkkeks ja tajuveaks oli selles situatsioonis see, et klenditeenindaja ei suutnud teha oma tööd kvaliteetselt, aga pööranud klientidele tähelepanu. Lisaks tulid suhtlemistõkkena välja ka keelebariäär kuna tegemist oli vene keelt kõneleva klenditeenindajaga. Samuti ei suutnud ta olla töösuhtes kompentente, selle põhjuseks võis olla ka vähene töökogemus klenditeenindus valdkonnas. 1.4 Erinevad lahendusvarjandid Klenditeenindaja oleks pidanud, endale meeldetuletama, et ta on tööpostil, ning telefoni tööajal ei kasutata eriti kui klendid seisavad järjekorras. Tuleb hoida oma eraelu ja tööelu lahus, kuna klenti ei ole süüdi, kui eraelus on midagi valesti. Töökohustusi tuleb täita hästi ka siis kui see pole kõige meelepärasem töökoht.
Näiteks: Hotellis Olümpia: "Kliendi ootus pluss üks!" · Sellise deviisi järgi rakendub firmas terviklik kvaliteedi juhtimine, mis haarab kõike ja kõiki. NT. Telefonile vastamine: · Vasta enne kolmandat (neljandat) helinat. · Naerata! · Vasta tervitusega: "Tere päevast! Restoran XX kuuleb! Kuidas saan aidata?" · Räägi selgelt, arusaadavalt, sõbralikult. · Ole abivalmis. · Anna õiget infot. KLENDITEENINDUS II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on teenindusühiskond ja uus ärimaastik? 2. Mis on teeninduskultuur? 3. Mis on külalislahkus? 4. Mis on teeninduskvaliteet? 5. Millest koosneb kvaliteet? 6. Miks on vaja teenindusstandardeid? KLIENTIDE VAJADUSED JA OOTUSED, KLIENTIDE RÜHMITAMINE · Vajadused määravad mingil moel selle, mida klient tahab. Kliendil on aga kindlad soovid selle osas, kuidas ta tahab vajalikku teenust saada.