abil. · Ruumiline struktuur. Kahe- või kolmemõõtmeline(taimedel). Horisontaalne ja vertikaalne. Taimkattes esinevad rinded ehk taimkatte kihid, kus valguskliima on erinev. · Koosluste muutumine ökoloogilistel gradientidel(olulised kk faktorid ja nende muutumine ruumis). · Koosluste muutumine ajas(suktsessioon). Kaks sünökoloogilist paradigma. Individualistlik(Gleason) vs organitsistlik(Clements) paradigma. Gliisoniaanlik ja klementsiaanlik paradigma. Clements - Taimekooslused on vaadeldavad superorganismina, mille organiteks on erinevad liigid, kes omavahel on koos evolutsioneerunud(koevolutsioneerunud), kelle vahel on teatud tööjaotus ja see superorganism areneb ka ajas. Suktsessioon teatud aja möödudes liigid vahetuvad. Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad. Gleason - Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud
Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma ökoloogiline amplitud (oma gaussi kõver ja iga kõver vastab ühele liigile) liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad. Kooslustüüübid saab järjestada (ordineerida). Organitsistlik paradigma (seostatakse Clementsi nimega klementsiaanlik maalimanägemus) Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismina, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas. Nii, nagu organismidel toimub ontogenees, nii toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liigid vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. 27.Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon (Begon et al. 17.3.2); Kooslus nimetatud ka biotsünoosiks
annaabi.ee 
