Risttolmlemine – valdav enamus taimi, õied mõlemasugulised või erisugulised ◦ Geitonogaamia – ühe taime piires erinevate õite vahel ◦ Ksenogaamia – võõrtolmlemine, erinevate isendite vahel Isetolmlemise vältimiseks: ◦ Dihhogaamia – tolmukate ja emakate eriaegne valmimine ◦ Heterostüülia – osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi Kleistogaamia oMõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane, õies olevad tolmukad viljastavad sama õie seemnealgmed oKleistogaamsed õied kannikestel – õied asuvad maa all või mulla kõdukihis. Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks
Seetõttu on taimedel palju risttolmlemist tagavaid või soodustavaid omadusi. Isetolmlemine võib olla sageli hädalahendus, kui risttolmlemine pole toimunud, taim võib isegi selleks kohastuda (õitsemise lõpus läheneb tolmeldamata õie emakas sama õie tolmukatele). Isetolmlemine võib toimuda sama taime piires (see on juhuslik) või ka sama õie piires. Sama õie piires toimuval isetolmlemisel on omapärane spetsialiseerumise vorm - kleistogaamia - tolmlemine toimub suletud ja seega ka värvilise kroonita õites. See on väga iseloomulik kannikestele - neil on enamusel liikidel kevadised õied värvunud ja putuktolmeldatavad, suvel ilmuvad aga kleistogaamsed õied. Kui kevadel pole risttolmeldamise teel piisavalt seemneid tekkinud, täiendatakse nende hulka takkajärgi suvel, kui rohurinde all on vähe lootust risttolmlemiseks, isetolmlemise teel tekkivate seemnetega. Äärmuslikuks on arenenud kleistogaamia imekannikesel, kellel
annaabi.ee 
