Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale. Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi. Lepatriinu tõmbas oma kollased saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna. Oh, kus häda, tõrvaplekid olid kleidi nii raskeks ja kleepuvaks muutnud, et Triinu ei saanudki õhku tõusta. Tükk aega ronis ta puu otsa, ja kui orava-onu kodu juba paistis, juhtus õnnetus. Orava-onu oli kuus tõrvapotti ukse alla
Tema sündis rikkalt ja peab ka rikas olema -- teeb need särgid; mina sündisin vaeselt ja peangi vaene olema -- minu särgid ja püksid on närud. Mina teen omale seisusekohased särgid -- ütleb Molli, ja ema ütleb, et meie saame Molli läbi ka seisusekohaseks. Aga see ei meeldi Mollile, et meie ka, tema tahab üksi olla seisusekohane. Teil pole ju õiget särkigi seljas -- ütleb ta minule ja emale -- mis seisusekohane teie olete! Ja ega ma olegi, kui tahad, vaata." Tiina tõstis oma kleidikese üles ja näitas Indrekule, mis kattis tema armetut keha. Siis ütles ta: ,,Nüüd sa tead, mis on minu seisus; aga tule, ma näitan sulle nüüd Molli seisust, et sa teaksid. Tule, kodus pole ju kedagi ja võtit ma tean." Tiina tahtis maksku mis maksab Indrekule näidata Molli ,,seisust", nagu ta ütles, aga Indrek ei tahtnud seda näha. See tõi nende vahele teatava lahkheli, sest Tiina ei saanud kuidagi aru, miks ei taha Indrek Molli uusi särke näha, kui tema, Tiina, teab, kus on võti
annaabi.ee 
