haridusele. 2. KOOLID KESKAJAL Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise teadis. Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele. Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele.
Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel
Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama. Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel
annaabi.ee 
