tulla. Ta hoiatab internetis olevate ohtude eest ja paneb mõtlema vanematega hästi läbi saamise olulisusele. Autori eesmärk on näidata, et alati pole õnnelikke lõppe. Reeli Reinaus soovib ka täiskasvanutele näidata, mis noorte mõttemaailmas toimub ja aidata lahendada noorte muresid. Kindlasti on ta eesmärgiks ka noorte lugema sundimine, ta loodab, et tema noorteromaani loetakse ja tänu sellele hakatakse lugemist nautima. Teose peategelased Kleer ja Rene on kaks Tartus elavat noort, kelle elud on väga värvikad. Kui Kleeri pere otsustab pealinna Tallinnasse kolida, hakkab Kleer oma kodulinna Tartut väga igatsema ning otsustab pärast pikki kuid ebaõnnestunud läbirääkimisi vanematega iseseisvalt Tartusse põgeneda. Ta on isegi oma pinginaabri Triinuga kokku leppinud, et Kleer võib suvevaheajal tema juures elada. Sügisest pidi Kleer niikuinii Tartus endale korteri üürima ja gümnaasiumi viimast klassi alustama
Nahka kriipivad nädalad Kleer põgenes kodust, Tartu, linna kus ta elas enne, kui nad kolisid Tallinna. Ta sai häälega Tartu ja seal valis ta välja ühe odava hostelli, kus ta ööbib. Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe
väärtushinnanguid ja tulevikku. See on lugu elus oma kohta otsivatest noortest, muutumisest ja sellest, kuidas soovil teistest erineda ja vanematele vastanduda võivad olla traagilised tagajärjed. ,,Nahka kriipivad nädalad" saavutas Eesti lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. Tegevus keerleb ümber peategelaste Kleeri ja Rene ning on edasi antud nende silmade läbi. Kleer põgenedes Tartusse, puutub kokku skinhead´ide subkultuuriga ning kogeb alguses ka üksindust ja murelikkust. Rene oli skinhead ning austas oma kultuuri, kuid hiljem mõistis millise suure vea ta oli teinud ning soovis oma tulevikku mingilgi määral parandada. Terve selle üksi olemise aja ei ole Kleer ise ka kindel mida teha ja kuhu minna kuna ei soovi kokku saada kellegagi keda endisest kodulinnast teab.
,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna probleemide ning peresiseste konfliktide üle. Aeg on edasi läinud, aga inimene pole selle ajaga muutunud, ega muutugi. Vanemad ei pruugi aru saadagi kui hooletutes kätes
annaabi.ee 
