Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks. Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud väävlipulbrit, kuid viimased olid kogemata kukkunud kuumale pliidile. Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata. Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear(1800-1860)
http://www.polymer.kth.se/grundutb/gummitrad.jpg ja http://www2.ac- lyon.fr/enseigne/biologie/photossql/images/hevea_recolte.jpg Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud väävlipulbrit, kuid viimased olid kogemata kukkunud kuumale pliidile. Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata. Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks.